Lavastus "Rongirüüv" on osa Euroopa kultuuripealinn
Tartu 2024 lisaprogrammist.

Miksteater toob 2024 aasta suvel Karilatsi Vabaõhumuuseumis lavale tõsielul põhineva võrukeelse uuslavastuse "Rongirüüv". See on lugu teise maailmasõja järgsest vabadusvõitlusest ja Eesti mehe enesetõestamise vajadusest. Tegevus põhineb tõestisündinud lool: 11. detsembril 1948 kaaperdasid metsavennad Johannes Heeska juhtimisel Võrumaal Sõmerpalu jaama lähedal üliturvatud reisirongi ja röövisid sealt 152000 rubla põllumajandusmaksu raha. Seda tegid vaid 7 metsavenda, kes suutsid jätta mulje, et neid on väga suur hulk. Rööv lõppes inimohvriteta.

Vana-Kreeka muistendid ja müüdid on vastu pidanud aastatuhandete pikkusele ajaproovile ja kuuluvad inimkultuuri alusmüüri. Neid lugusid tundmata ei mõistaks me paljusid maailmakultuuri suurteoseid nii kirjanduses, muusikas, teatris, kujutavas kunstis kui mujal. Midagi neis lugudes on inimesele nii omast ja aegumatut. Müüt Prometheusest on lugu vabadusest ja oma põhimõtetele kindlaksjäämisest. Tuli, mille Prometheus Zeusilt varastab ja inimestele kingib, tuletab meelde, et oma südames tuleb seda tuld hoida, et see ei kustuks.

Millised olid Vana-Kreeka jumalad? Kas ka jumalatel võib olla igav? Kas ka jumalad võivad olla kadedad? Kuidas tekkisid maa peale esimesed inimesed? Kuidas nad endale tule said? Ja miks kannavad inimesed kividega sõrmuseid?

Võrukeelse lavastuse "Pagulased" tegevus toimub Lõuna-Eesti väikeses külakeses, kus askeldavad omakasupüüdlikud eurorehepapid, kes toimetavad kõiki oma tegemisi vaid raha nimel. Oodatakse pagulast Lähis-Idast, kelle eest loodetakse suuri eurotoetusi. Neile saabub külla hoopis öko- ja joogahuviline linnamees, endine õhumüüjast börsimaakler. Ta on otsustanud aja maha võtta ja maale rahu otsima tulla. Omamoodi pagulane ju temagi, kuid tema eest ei saa toetusi. Tekkinud konflikti valguses mõjub lilleõiena keset sõnnikut vaid linnamehe ja peretütre vastastikune sümpaatia.

Meil kõigil on seda. Me kõik toodame seda päevast päeva, kes rohkem, kes vähem. Teda on igal pool. Mõnel on seda palju, mõnel vähe. Mõne jaoks on ta suur probleem, mõni isegi ei märka seda. Mõne jaoks võib ta olla elu ja surma küsimus. Mõne jaoks tüütu paratamatus. Ta on elu loomulik osa. Ta võib olla eemaletõukav, ebameeldiv, ohtlik, aga ta võib olla ka huvitav, põnev, inspireeriv. Talle saab anda uue elu.

Lavastaja: Mart Kampus
Näitlejad: Aita Vaher, Kristo Toots, Kaido Rannik
Kujundus ja nukud : Annika Lindemann ja Laura Verte
Projektijuht: Eeva-Kirke Aarma

Dramaturg-lavastaja: Kaido Rannik

Kunstnik: Rosita Raud

Muusikaline kujundaja: Sofia Joons

Mängivad: Piret Krumm (Draamateater), Mirko Rajas (NUKU), Garmen Tabor (külalisena), Toomas Tross (Piip ja Tuut Teater), Kata-Riina Luide (Ugala), Kristo Toots, Karel Rahu, Maritta Mark, Kärolin Kikas, Anna Regina Kalk

Mängivad: Aita Vaher (külalisena) ja Kristo Toots

Nukukunstnik ja valmistaja: Eeva Kirke Aarma

Kostüümid: Jana Volke

Lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja: Kaido Rannik

Lavastaja: Kaido Rannik

Mängivad: Aita Vaher, Veljo Reinik ja Kristo Toots või Kaido Rannik

Dramaturg: Silvia Soro

Kunstnik: Jana Volke

2010. aasta oli lugemisaasta.

Selle raames korraldas MTÜ Miksteater koolide põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ühislugemiste sarja "See loeb".

Kuna vastukajad olid väga positiivsed, otsustasime oma ühislugemisi jätkata.

Lavastaja: Kaido Rannik

Kunstnik: Jana Volke

Muusikaline kujundus: Toomas Lunge

Osades: Maarja Mitt, Aita Vaher, Kristo Toots, Taavi Tõnisson, Kaido Rannik, Arno Suislep, Anna Regina Kalk ja Jörgen Läänerand

Idee autorid: Kristo Toots ja Kaido Rannik

Lavastavad ja mängivad: Aita Vaher, Kaido Rannik ja Kristo Toots

Kostüümide autor: Jana Wolke

Lavastus põhineb loodel doktor Johann Faustist.

Kunstnik: Jana Wolke

Osades: Lee Merila, Kristo Toots, Helvin Kaljula (külalisena) ja Kaido Rannik

Lavastus on valminud Matthias Johann Eiseni muinasjutu ainetel rühmatööna.

Kunstnik: Jana Wolke

Mängivad: Lee Merila, Kaido Rannik ja Kristo Toots

Armsad olid mulle need õhtud, millal isa meile ennemuistseid jutte puhus, meid sülle võttis, põlvedel sõidutas, härjapilli lõi, hüpatas ja mängitas - armsad olid nad! Puhus siis isa meile lugusid kõiksugut imelikkudest ja igapäevastest juhtumustest, huntidest ja karudest, rebastest ja tarkadest lindudest, heast ja halvast vennast, isesaagivaist saagidest, iseraiuvaist kirveist, tuulest ja tormist ning tuhandest muust asjast.