On inimesi, kes ei lähe kunagi üle piiri. See lavastus ei räägi neist.

Mõnikord on inimene mõistlik olend. See lavastus räägib neist teistest.

„Üle piiri“ on füüsilise teatri lavastus kahest tegelasest, kes satuvad tühja ruumi ja avastavad peagi, et kõige keerulisemad piirid ei jookse mitte põrandal, vaid inimeste vahel. Sõnu ei kasutata. Kujutlusvõimet küll. Lavastus uurib füüsilise teatri võtmes läbi huumori ja mängu  igasuguseid piire, nii neid, mille me ise endale seame kui neid, mida meile seatakse, piiride puudumist, ületamist või lõhkumist, nii füüsilisi piire kui mõttelisi.

Mõnikord võib juhtuda, et jääd haigeks ja oled sunnitud kodus olema. Just sellisesse olukorda satub Johanna, keda ema on alati kutsunud hellitlevalt Printsessiks. Ja nagu printsessidel ikka, on ka Johannal omad tahtmised ja nõudmised. Ja kohe eriti suured nõudmised on Johannal Narr Niklasele, kes võtab kõikidest Johanna seiklustest osa ja kui mitte kõikidest, siis vähemasti vastutab ta nende eest kindlasti. Nii ka sel korral.

Algab Printsessi ja Narri seiklusreis, mis viib neid mitmesugustesse huvitavatesse paikadesse ning põnevate kohtumisteni. Reisi jooksul kasvab välja ilus sõprus, mis aitab läbi ka kõige keerukamatest olukordadest.

Miksteatri muusikaline lavastus “Tiivakandjad” räägib internetimaailmas peituvatest ohtudest. Kui lihtne on virtuaalmaailmast sõltuvusse jääda, mil moel see inimesi muudab ja millised on valvsuse kaotamise tagajärjed.

Oscar on kümne-aastane verevähki põdev poiss, kes peab jõulud ja aastalõpu veetma haiglas. Ainus inimene, keda ta usaldab, on roosa kitliga hoidjatädi, keda Oscar kutsub Roosamammaks. Roosamamma soovitusel hakkab Oscar kirjutama Jumalale ning elama oma elu igat järgmist päeva nagu 10 aastat oma elust. Aasta viimast 12 päeva elab Oscar elutervemalt ja sisukamalt kui mõni inimene kogu oma elu. Nagu ütleb Roosamamma, me unustame, et elu on õrn, habras ja mööduv, aga me kõik käitume nagu oleksime surematud. Kirjad Jumalale aitavad Oscaril leppida jälle oma vanematega ja minna julgelt vastu oma saatusele.

Sihtgrupp: täiskasvanud ja noored

Etendus on ühe vaheajaga ja kestab 2h 30 min.

NB! Hilinejaid saali ei lubata!

Viieaastane Säde on jäänud paariks tunniks üksi koju – kuniks ema ja isa teatris on. Kõlab koputus. Vanaisa! Säde rõõmustab – ta on vanaisa nii väga oodanud! Vanaisa on talle väga tähtis ja armas, neil saab koos olema hirmus tore! Ainult et – uks on lukus ja suure ähmiga ei leia ta võtit. Ja vanaisa on teiselpool ust… Siit edasi liiguvad väike vaataja ja näiteseltskond mööda ühiseid salateid – ikka kokkusaamise poole!

Oscar on kümne-aastane verevähki põdev poiss, kes peab jõulud ja aastalõpu veetma haiglas. Ainus inimene, keda ta usaldab, on roosa kitliga hoidjatädi, keda Oscar kutsub Roosamammaks. Roosamamma soovitusel hakkab Oscar kirjutama Jumalale ning elama oma elu igat järgmist päeva nagu 10 aastat oma elust. Aasta viimast 12 päeva elab Oscar elutervemalt ja sisukamalt kui mõni inimene kogu oma elu. Nagu ütleb Roosamamma, me unustame, et elu on õrn, habras ja mööduv, aga me kõik käitume nagu oleksime surematud. Kirjad Jumalale aitavad Oscaril leppida jälle oma vanematega ja minna julgelt vastu oma saatusele.

Sihtgrupp: täiskasvanud ja noored

Etendus on ühe vaheajaga ja kestab 2h 30 min.

NB! Hilinejaid saali ei lubata!